2020.a oktoobrikuu alguses matkasid meie lapsed Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti toetusel Viitna järve ümbruses. Ilm oli mõlemal päeval suurepärane ning matkarada ümber järve oli mõnusalt vaheldusrikas oma tõusude ja langustega. Koos vaadeldi sügisvärvides lehtpuid ning korrati üle juba õpitud puude nimetused. Samuti õpiti eristama mändi ja kuuske - otsiti nende käbisid ning mõõdeti okkaid. Rajal matkates olid lapsed tähelepanelikud - metsa alt leiti palju erinevaid seeni, nii söödavaid kui ka mittesöödavaid. Selle osas said kindlasti uusi teadmisi ka õpetajad, kelle seenekorvi rikastab edaspidi seni vähemtuntud seen nagu harilik põdramokk. Matkarajal tutvusime veel Riigimetsa Majandamise Keskuse Sagadi Looduskooli giidide juhendamisel erinevate samblike ja sammaldega. Saime teada, et samblik polegi sammal ning peale sarnasuse nimedes polegi neil kuigi palju ühist. Eriti köitsid laste tähelepanu puuokstel rippuvad samblikutuustid. Need olid habesamblikud ehk rahvasuus puuhabemed, mis ripuvad puuokstelt ainult piirkondades, kus on eriti puhas loodus ja õhk. Niiskel matkarajalõigul tutvusid lapsed veel turbasamblaga. Giid näitas sammalt pigistades, kui palju vett võib turbasambla taim endasse imeda.

Metsarajal oli põnev - tutvuti paljude taimede ja metsamarjadega ning lapsed said teada, milliseid neist võib suhu pista ja millised on mürgised. Vahepeal puhkasime maha langenud puutüvel ning tegime kosutava söögipausi. Rajal matkates tegime mitmel korral väikseid peatusi, et korjata suhu pistmiseks mustikaid ning pohli. Eriti pakkus lastele lõbu mustikavärvitud suud ja keeled. Teadmiste kinnistamiseks mängisime matka kokkuvõtteks erinevaid keskkonnamänge. Bussiga tagasi lasteaeda sõites oli laste silmadest näha rõõmu ja rahulolu kordaläinud matkapäevast.